CMR veodokumendi meelespea – millal on see kohustuslik ja millega arvestada?

Millal on CMR-saatelehte vaja?

CMR-veolehte läheb vaja rahvusvahelise maanteeveo puhul olukorras, kus vähemalt üks veoprotsessiga seotud riik on CMR konventsiooni liige.

Näiteks on CMR vajalik kaubaveol Soome ja Eesti vahel, sest mõlemad riigid on CMR liikmesriigid. Konventsiooniga on tänaseks liitunud üle 50 riigi, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmed.

Kuna CMR käsitleb rahvusvahelist transporti, siis ei ole see nõutav riigisisesel transpordil, välja arvatud juhul, kui riigi seadusandlus seda nõuab.

CMR täidab rahvusvahelises kaubaveos mitut rolli. Ühest küljest on ta informatiivne dokument, mis sisaldab kõiki olulisi andmeid veose kohta – selle sisu, koguseid, saatmis- ja sihtkohta.

Teisalt ühendab CMR kaubaveo kõiki osapooli (saatjat, vedajat ja saajat), määrab nende õigused, kohustused ja vastutuse, andes vajadusel kindla aluse vaidluste lahendamiseks.

Ühtlasi on CMR tõend saadetava kauba kohaletoimetamisest.

Korrektsus on CMRi täitmisel esmatähtis

CMR peab olema õigesti täidetud. Ebakorrektne või puudulik info võib viia suure rahatrahvini ja probleemideni tollipunktides, mille tagajärjel kaup õigeaegselt kohale ei jõua.

Konventsioon määrab kindlaks, millal on vastutav vedaja, millal saatja – näiteks vastutab saatja vajalike andmete ja dokumentide eest, vedaja aga kauba eest alates selle vastuvõtmisest kuni selle üleandmiseni.

Kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest, samuti kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest vastutab vedaja. Kui põhjus ei seisnenud vedaja vigades või hooletuses, vabaneb vedaja vastutusest, aga peab tõendama, et vead ei olnud temast sõltuvad. Seda aitab teha CMR.

Võtame näiteks olukorra, kus kaup oli ebapiisavalt pakitud ja jõudis kohale kahjustatuna ning kaupa oli vähem, kui veodokumendis märgitud.

Mõlemal juhul mängib määravat rolli dokumentatsioon:

Kauba vastuvõtmisel peab vedaja kontrollima, kas saatelehel kaubapakkide arvu kohta esitatud info on õige ja milline on kauba ja selle pakendi väline seisund.

Kui vedaja märkab ebakõlasid kauba koguse osas või avastab, et saadetis on ebakorrektselt pakitud, peab ta CMRile lisama vastavad märkused koos põhjendustega.

Kui neid asju ei ole võimalik kontrollida – näiteks on kaup suletud nii, et selle kontrollimiseks tuleks see lahti pakkida, milleks vedajal õigust pole – tuleb vedajal lisada sellekohane kirjalik märge.

Vastavate kommentaaridega CMR kaitseb tõendina vedajat, märkusteta veodokument annab samas mõista, et kaup ja pakend olid vastuvõtmise hetkel nõuetekohases seisundis ja pakkide arv vastas dokumendis märgitule. Defektse kauba kohta vastava märkuse tegemata jätmisel langeb vastutus saatja asemel taas vedaja õlgadele.

Üks CMRi tähtis omadus on ka veose kindlustus. Konventsioon seab tekkinud kahju hüvitamisele ülempiiri – ligikaudu 8,33 SDRi (Special Drawing Rights, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik) ühe kilo kauba brutokaalu kohta. Ülempiiri seadmine vähendab vedamisega kaasnevat riski, eriti kallite saadetiste puhul.

Digitaalne veoseleht – eCMR

Suurema osa oma käibeloleku ajast on CMR olnud paberdokument, aga selle digitaalne alternatiiv kogub populaarsust.

2008. aasta veebruaris võeti vastu CMR konventsiooni lisaprotokoll, mis annab elektroonilisele veokirjale paberkandjal veodokumendiga samaväärsed õigused – eCMR on nii kindlustusseltside kui ka ametiasutuste jaoks legitiimne, just nagu tavaline CMR.

Samas on oluline arvestada, et see ei ole veel kõikjal levinud – vedajad peavad lahenduse kasutamisel arvestama nende riikide nõuete ja seadusandlusega, kus nad tegutsevad. eCMRi saab kasutada ainult olukorras, kus mõlemad osapooled on protokolliga liitunud. Seetõttu ei ole tegu veel globaalselt tervikliku lahendusega, kuid see laieneb jõudsalt.

2027. aastal jõustub kogu Euroopas eFTI (Electronic Freight Transport Information) ehk elektroonilise kaubaveoteabe määrus, mis kohustab pädevaid asutusi vastu võtma e-veodokumente.

Teekond eFTI-ni koosneb mitmest etapist

Jaanuaris 2025 jõustusid esimesed rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid, mis võimaldavad EL-i liikmesriikidel alustada paberivaba kaubaveo ettevalmistamiseks vajaliku IT-infrastruktuuri loomisega.

Septembris plaanib Euroopa Komisjon vastu võtta määruse tehnilisi ja funktsionaalseid nõudeid ning eFTI platvormide ja teenusepakkujate sertifitseerimisraamistikku täpsustavad aktid.

Määrus jõustub täielikult 9. juulil 2027. Alates sellest peavad kõik ELi liikmesriigid aktsepteerima sertifitseeritud platvormide kaudu esitatud eCMRi.

Digitaalsele veoselehele ülemineku teostamiseks on Eestis loodud mitmeid veodokumentide e-teenuseid, mis hakkavad asendama paberdokumente.

Kuigi eFTI täieliku rakendumiseni näib veel aega olevat, on õige aeg seda teha just nüüd, mil riik üleminekut rahaliselt toetab – kuni 15 000 € ulatuses. EISilt saab e-veoselehe liidestamise toetust taotleda 30. septembrini 2025.

Ettevalmistus on vajalik

Digitaalse veoselehe kasutuselevõtt nõuab teadlikku ettevalmistust.

Edukaks ümberlülitumiseks eCMRile on vaja:

• Selgitada välja, kuidas e-veoseleht sobib kokku olemasolevate tarkvaralahendustega;
• Koolitada töötajaid, et kõik oleksid valmis uut lahendust kasutusele võtma;
• Testida ja seadistada süsteemi sujuvaks koostööks partnerite ja klientidega.

Kaubaveos sõltub palju sellest, kas CMR on õigesti täidetud. Vigu aitab vältida eCMR, mille varajasest kasutuselevõtust võidavad ettevõtted mitmeti – töö muutub tõhusamaks ja uuteks regulatsioonideks valmisolek pakub konkurentsieelist. Tänu toetustele on digipöördeks praegu parim aeg.

Edukas üleminek eCMRile algab usaldusväärsest partnerist. Ybil.io-ga saad enda logistika hõlpsalt tulevikukindlaks teha. Kui Sa pole veel e-veoselehte kasutusele võtnud, siis tutvu lähemalt meie lahendustega ja võta meiega ühendust aadressil info@ybil.io.

‍